Kui seest on enam vähem, siis peaks ka välist kesta
värskendama. Tegemist on suuremahulise objektiga, sellest tulenevalt sai otsustatud
see teha lööktöö vormis – kahepäevaste talgutena. Tegelikult kulus 1,5 päeva.
Esimene päev muldvärvi keetmiseks, teine kulus vahetult värvimisele. Talgutel osalejateks
kunagi 1988 a. arstiõppe lõpetanute I ja II rühm ja nende sõbrad.
 |
|
Trammivagun
enne remonti. Vanake on kunagi olnud ookerkollane, traditsiooniline Eesti
majade värv. Hele laik seinal - siin asus kinoputka, millest filmi näidati.
Sein tihedalt naeltega tikitud, ilmselt asbestikihi (?) kinnituseks tulekaitseks.
Vanasti kasutati ju tselluloidfilm – II MS eelne Kilingi-Nõmme koolimaja
tuleõnnetus oli veel mälus? Või ei mahtunud aparatuur saali koos vaatajatega.
Seinast sai enne värvimist ämbritäie rauda (peamiselt naelu) välja tiritud. |
 |
Algus. Eesmärgiks on keeduvärv. Lihtne, traditsiooniline ning peaasi - odav. Ja ega ma mõttes ei vii hästi ka kokku 132 aastat vana, sinna-tänna kõverat, palgist, lauast ning laastust ehitist ning reklaamist kuuldud sõnu “...just teie majale omane “Domus Villa” sametine värv...” Või midagi taolist.
Astjas on segatav jahukört (taigen) kliistri keetmiseks. Arutasime omakeskis, et kui lisaksime pärmi, siis saaksime hiigelsuure piruka küpsetada .
|
 |
Värvimõla
käsitlemine. Värvi pidi keetmisel pidevalt segama – liimaineks on rukkipüül. Anumaks
Argo käest saadud harvesteri hüdroõli tünn, millelt kaan sai maha lõigatud ja
puhtaks põletatud, klaasvill soojakao vältimiseks ümber traaditatud. Tünnis
hetkel 120 liitrit jahukliistrit, raudoksiidist ooker veel lisamata.
Põhimõtteliselt ei ole taolise värvi keetmine raketiteadus. Tegemine on
suhteliselt lihtne ja erinevaid värvipigmente ka saadaval. Kellel vähegi
mängulusti jätkub - absoluutselt puudub vajadus poest punast RödFärg’i osta – muid värvitoone on ju ka
olemas. Ja katab suurepäraselt – vana ja uut puitu.
|
 |
|
Järgmine päev. Pidulik hetk
- esimene pintslitõmme. Annab edasisele tegevusele tonaalsuse, helistiku ... (AK foto) |
 |
|
Läks lahti. Kolmest
küljest, kolme redeliga, toolidega, hulga pintslitega. Aknaliistud on küljest
ära vaja võtta. (AK foto) |
 |
|
Räästa alt on vaade hea, kuid
töö kõrgustes oli ilmselt kõige komplitseerituim. (AE foto) |
 |
Не кочегары мы не плотники, ..., a мы
монтажники-высотники. (AE foto)
|
 |
|
Otium reficit vires – kiri
Tartu Inglisillalt. Töö käik vajas pidevat hindamist, ümberhindamist,
täpsustamist... (AK foto) |
 |
|
Viimane pingutus. Tõsi, see
lõunasein on päikesest ja tuulest nii kõrvetada saanud, et vajab edaspidi
teistkordset värvikihti. Päikese energia on olnud aegade vältel üüratu, laudis
on selle külje pealt lausa füüsiliselt haihtunud. Õnn, et see on kunagi tehtud
selliste parameetritega plankudest, mida tänapäeval isegi põrandalaudade nomenklatuurist
naljalt ei leia. |
 |
Tehtud!
(AK foto)
|
 |
|
Ettevalmistus õhtuseks tulemuste
aruteluks. Igaühele jõukohane ülesanne.... (AK foto) |
 |
|
Värv ja higi ka maha... (AK foto) |
 |
|
Õhtu Ahja jõel. (AE foto) |
 |
|
Exegi
monumentum. Viimasena sai paigaldatud memoriaaltahvel. Tänud neile, kellega koos aastaid ühes rütmis astutud ja kes ka nüüd
jõu või nõuga kahel päeval kaasa lõid: Aivar, Kaie, Ain, Aili, Peeter, Armin,
Algi, Tiit, Lembi, Aria, Andri, Katrin, Kertu, Laine, Johannes, Martin, Norman,
Kaido, Tiia, Jaanus, Evi, Annika, Enn, Kristin . |
 |
|
Nii ta sai.... Hiljem on
vaja veel panna aknaliistud, vundamendiplekid, värvida nurgalauad, teha korda
aknad, räästaalune valgustus jne. (AK foto) |
No comments:
Post a Comment