Teeme Ära 2019 - suure tolmu tähe all

Tolm, mitte suits, Lääniste koolimaja kohal. Seekordse, aasta 2019 Teeme Ära sümbol Läänistes. Ja sümboliks on muidugi ka sõna “vanavara”. Õigemini Võnnu Laulu- ja mänguseltsi Lõokese poolt Gustav Suitsu (GS) koolimuuseumi jaoks kogutud vanavarast olulise osa eemaldamine talgute käigus siinsest vanast koolimajast. Selleks, et anda selle maja 1/3-le uuem, värskem hingamine.

Pildil on siis jupike eelpool mainitud vanavarast. Ega see vara kuskile ise ei lahku. Tuli käed külge panna. Tõsta, tõmmata, tirida, tarida jne. Osad pildil olevad iiskannud tunduvad küll sellises nooruses olevat, et vaevalt GS neist kunagi vett tõrvalilledele toonud on.    

Mõni asi oli kaunis suur. Igatahes kolm ruumi oli tihkelt kraami täis...     

Kohalikud Lääniste diletandid hindasid seda puukoist puretud ja puuduva põhjaga pütti väärtuslikuks lõkkematerjaliks, seevastu asjatundjad edasi transportimist ja seega säilitamist väärivaks museaaliks.   

Igatahes neli koormat museaale sai Läänistest Võnnu koolimaja keldrisse veetud. Kõrvalseisvale tundmatule teelisele võis jääda selline killavoori mulje... Ilmselt oleks mõistlik olnud siiski mingi oluline selektsioon nendest asjadest teha olnud – mida võtta, mida jätta. Eks teatud määral selle eesmärgiga sai ka taustal olev punane konteiner tellitud. Aga ega seda suurt selleks siinkohal palju vaja läinud. Natuke siiski ka sinna jõudis, eeskätt täna kohal viibinud abivallavanema pingutustele. Tunnustus!  

Aga muud ka. Lääniste parim arborist-akrobaat. Seal, kus teistel tuleb kahest käest ja jalast puudu, jääb Tõnul veel üks käsi õunapuude lõikamiseks üle. 

Traditsioonilised rehad, lehepuhurid ja oksavedu kuulusid ka asja juurde.

Ettevalmistus lõunaks.     

Lõunaks on supp, magusat ja keelekastet.

Vanas kooliõpetaja magamistoas (?), mis reliiikviatest ja museaalidest vabastatud, võetaks alustuseks ahi maha. Vana “plekuška” meenutas ahju pigem vormilt, mitte sisult. Sisu ja esiseina polnudki – need olid “ära põlenud”. Ahju kasutasid siin viimased elanikud kui lõkkeaset. Sutsu soojemaks nii toas läks.

Ja siis põhiprobleem – kõrvaltuba. Kunagi saepuruplaadiga kaetud lagi keskelt kaardus, tokiga torkides ei vetru. Tähendab – ilmselt vajunud koos saepuruplaadi taga oleva mateeriaga. Diagnostiline auk tiigersaega sisse ja... Kohe saepuruplaadi  taga (küljes) on krohvikiht, selle küljes omakorda kiht laudu ja siis edasi must tühjus. Ja siis kuskil kõrguses/kauguses uuesti lauad. Ning kõik see alumine osa allapoole kummis. Saepuruplaadi eemaldamise järel paljastus mõranenud krohvikiht puitrestil. Selle laelaudade küljest eemaldamiseks oli kõige tõhusam vahend Fiskarsi labidas.

Enne laes, nüüd põrandal. Kärude kaupa.

Lammutusrämpsu väljakärutamiseks sai lai põrandalaud lävepaku külge kruvitud.

Samasugune sai kõrgema perve pealt konteinerile monteeritud. See oli hea nipp – kes see oleks jõudnud seda liiva, krohvi ja mustust sinna raudkasti labidaga visata.

Põhjus, miks lagi kaardus oli. Kunagi oli laes olnud vaid valkjas-sinised tundmatu värviga võõbatud lauad. Pööningu poole veel teine lauakiht koos liivaga, vahel tühjus. Siis pandi lakke krohv. Aga õnnetuseks oli iga laud kolme tala külge löödud vaid ühe suhteliselt lühikese naelaga - ainult lauale ju piisas. Kui mingil alal vesi katusest läbi sadas ja liiv pööningu pealislaudises vahelt allapoole liikus ning märjaks muutus, siis tõmbas kogu see raske kupatus keskmiselt talalt lauad koos selle küljes rippuva krohviga lahti. Ime, et seni polnud alla sadanud.

See oli lae vahel. Kunagi oli kass. Üks teine oli veel aga desintegreerunud olekus.     

Tiigersaag lõikab läbi laua, krohviresti naelad, krohvijäänused ja liiva ning hetk hiljem...

... kogu see värk vajub alla. Tööatmosfäär.

Aga iga asi saab kunagi otsa. Tolm on hajumas, viimased krohvitükid põrandal, muu on juba kärus ja konteineris. 

Viimne reliikvia. Kutsusime seda omakeskis GS madratsiks. Keskel olev auk oli täiteks vanu napoleone, trussikuid ja muud täis topitud. Kelle iganes omanduses, kasutuses või valduses  see madrats poleks olnud – kas siin varem elanute või koos muude reliikviatega ca 10 aasta tagasi siia varjule tooduga – siis ka väga paljud siia ladustatud esemed olid meie arvates sellele madratsile samaväärseteks kaaslasteks.

Ja lendu ta läkski. Hakkas kergem...