Lääniste looduskool kutsub metsa istutama

 14 inimest  täiendasid 5. mail 2012 oma elamise mõtet ja aitasid istutada Eestimaa metsa. Lääniste looduskooli aktiiv leidis Turna metsast ühe taasmetsastamist vajava langi ning meil õnnestus hankida ka kuusetaimi. Kogunesime kell 11. 00 Lääniste endise kaupluse juures. Merle ja Allan läksid juba ees ära, et taimed ettevalmistada ja istutamise sihid maha märkida. Turna  mets asub Lääniste küla keskusest umbes 5 km kaugusel ja lank, millele istutasime, jäi maanteest umbes 50 m kaugusele. Ilm oli suurepärane. Allan küll kurtis alguses, et päike ja tuul  - see pole kuusetaimedele hea, kuna võib taimed kiiresti kuivatada, kui hooletu olla. Aga meie lubasime mitte hooletud olla ja taimi enne istutamist kenasti varjus hoida.  500  väikese kuusetaime istutamisega saime valmis kella kaheks pealelõunal ja siis oli eriti mõnus talgupikniku pidada.
Allan ja Merle valmistavad taimi istutamiseks ette. Tokirida aitab istutamisel kuuseridu õiges suunas hoida. 05.05.2012

 Kohe saab kõik  kuuskede istutamiseks valmis pandud. 05.05.2012

05.05.2012

Talgulõke juba tossab. 05.05.2012

Talguvorstikesed küpsetati nii. 05.05.2012

Talgupiknik. 05.05.2012


LÄÄNISTA KEVADTALGUD 2012

Meie tänavused kevadtalgud toimusid taas  "Teeme ära " egiidi all.  "Teeme Ära" meeskond loendas meie registreerunud talgulisi oma kodulehel:  "Teeme ära" 2012 Läänistes
Algselt arvasime, et  meie kevadtalgute põhitegevus on riisumine, et seda on kõige rohkem ja vaid pisut on vaja  võsa lõigata ja muud prahti korjata. Talgupäeval tuli välja, et riisumist oli pisut ja võsa oli jälle palju. Mehed lõpetasid töö alles õhtul kella kuue paiku ja seda mitte töö, vaid päeva lõppemise tõttu. Need, kes muretsevad, et varsti polegi enam võsa, ärge muretsege. Seda jagub veel aastateks, kui mitte rohkem.
Vaade Lääniste vanale koolimajale Ahja jõe sillalt hommikul 29.04.2012. Et oleks selge, miks, see pilt sai üles võetud, vaata järgmist pilti. Kas näed erinevusi?

Vaade Lääniste vanale koolimajale Ahja jõe sillalt enne talguid 29.04.2012.


Kevadtalgud Lääniste vana koolimaja juures. 28. aprill 2012; Silvia Viru pilt

Külaplats rehitsetakse puhtaks. 28. aprill 2012; Silvia Viru pilt

Piret, Anneli ja Urve.  28. aprill 2012; Silvia Viru pilt

Pirte, Merle ja Sulev. Taamaal tõmbavad saemehed, Tõni,s Jüri ja Argo, hinge tagasi. 28. aprill 2012; Silvia Viru pilt

Kandvas rollis olid sellel aastal Roomet, Kaspar ja Maarek. 28. aprill 2012; Silvia Viru pilt
Külaseltsi juhatus määratleb tööfronti. 28. aprill 2012; Silvia Viru pilt

Relvastus pannakse valmis.28. aprill 2012; Silvia Viru pilt


 Kuniks külas on veel töökorras tehnikasga "tehnikamehi", oleme me kõikvõimsad. Urmas, Tõnu ja Allan. 28. aprill 2012; Silvia Viru pilt

Selle suure kuuse murdis varakevadine torm - see ei ole meie võsatõrje ohver. 28. aprill 2012; Silvia Viru pilt

Lapse töö on mäng. 28. aprill 2012; Silvia Viru pilt

28. aprill 2012; Silvia Viru pilt

Tule Lääniste linnamäele kevadet vaatlema!

Lääniste Looduskool käis vaiksel laupäeval 7. aprillil kell 11.00 Lääniste külaplatsile kevadet vaatlemas.  Piret näitas, kuidas peaks valmima üks õige herbaarleht. Rääkisime, kuidas alustada isikliku taimevaatlus päeviku koostamist, mida tuleks tähele panna ja üles märkida. Õppisime selgeks kaks lihtsat meetodit kasvava puu kõrguse mõõtmiseks.
7. aprill 2012. a.,  J. Simmi pilt
Piret. Kohe läheb mõõtmiseks.7. aprill 2012. a.,  J. Simmi pilt
Herbaarlehe tarbeks tuleb võtta üks elus oks. 7. aprill 2012. a.,  J. Simmi pilt

Siin mõõdetakse ühte külaplatsi männipuud. Mõõtühikuks - üks Artur. (1 Artur=1,5 m). Puu pikkuseks saime 12 Arturit, ehk siis umbes 18 m. 7. aprill 2012. a.,  J. Simmi pilt
Allan näitas, kuidas metsamehed puu kõrgust mõõdavad. Tema meetod andis külaplatsi männi kõrguseks 23 meetrit. 7. aprill 2012. a.,  J. Simmi pilt
7. aprill 2012. a.,  J. Simmi pilt
7. aprill 2012. a.,  J. Simmi pilt
7. aprill 2012. a.,  J. Simmi pilt
7. aprill 2012. a.,  J. Simmi pilt
 
Ja ärgem unustagem, et Lääniste Looduskool tegutseb 2012. aastal EAS "Kohaliku omaalgatuse programmi" ja  Hasartmängumaksu Nõukogu toel!

LÄÄNISTE LOODUSKOOL KUTSUB TALVISELE KALAPÜÜGILE!



Lääniste Looduskool käis huvilisega jõejääl kalastamas. Kogunesime Lääniste ujumiskohas pühapäeval, 6. veebruaril 2012 kell 13.00. Algajaid juhendas ja abistas kohalik kogenud kalamees Marek Lillo. Parimad augupuurimise nipid näitas ette meie Jüri. Lääniste Looduskooli toetavad EAS "Kohaliku omaalgatuse programm" ja Hasartmängumaksu Nõukogu.

Kogunemine Lääniste ujumiskohas kell 13.00. Silvia Viru pilt
Meie juhendaja Marek. Silvia Viru pilt
Kuidas püüda sikuskaga ja kuidas tõuguga? Silvia Viru pilt
Kuidas näkkab? Silvia Viru pilt

Silvia Viru pilt
Silvia Viru pilt
Augu puurimine polegi nii lihtne...

Silvia Viru pilt
Silvia Viru pilt
Silvia Viru pilt
Põhiline on olla pidevalt liikvel ja puurida auke. Vähemalt sooja saab siis kindlasti. P. lõhmuse pilt.
Juhendaja oli meil igati tasemel - muidu üldiselt nigela saagi suutis tema miski imenipiga kahekordistada! Pane tähele kahte särjepoega pildil all vasakul. P. Lõhmuse pilt.

Lääniste looduskool vaatles aialinde ja käis metsas

Lääniste Looduskooli metsaskäigu registreeris ka loomade söödaplatsi rajakaamera. Meile saadeti fotoreprtaaž. Riputan selle siia üles, et teiegi saaksite sellest osa.


Lääniste looduskool osales Eesti Ornitoloogiaühingu poolt korraldatud ühisel talvisel aialinnuvaatlusel TALV 2012. Meie vaatlesime linde Läänistes Nagla maja aias 29. jaanuaril 2012 kell 9.45 - 10.45
 Sellel ajavahemikul õnnestus meil linndude söögimaja juures loendada põldvarblasi, rasvatihaseid, sinitihaseid ja puukoristajaid. Vaatlusaja jooksul ei jõudnud veel välja ilmuda põhjatihased, kes on ka meie aia igapäevased külalised. Sellel talvel oleme näinud aias ka pasknääri paari ja suurt kirjurähni. Kui olime vaatluse lõpetanud ja vaatlusandmed edastanud, hakkasime sättima metsa.
Kui kohtusime Jüriga Lääniste kaupluse juures parklas, siis ta teatas  kohe, et ega praegu loomad suurt ei liigu. Liiga külm on ja nad istuva kuskil redus, et võimalikult vähe energiat kulutada, et noh, et sea, kitse ja põdra jälgi on küll, aga ega teisi suurt näha pole. Igaks juhuks põikasime läbi Pedmansonide kompostihunniku juurest, kus on rebast nähtud, kuid ka seal tuvastasime vaid koera ja kassijälgi - vana rebaserada oli juba lumme mattunud. Ühe üksiku kuldi jäljeraja leidsime kohe küla tagant heinamaalt - tudus, et siht oli otse küla peale, küllap arvas, et mõistlik oleks mõne kartulimaa serv üle vaadata. Metsas oli sea jälgi juba rohkem, nii suuri, kui ka väikeseid. Emised ja põrsad liiguvad ju pigem karjas. Kohati oli metsaalune päris ulatuslikult üles tuhnitud. Metskitsi nägime päriselt ja nende värskeid jälgi sai ka kohe uuritud. Põdrajälgi oli mitmes kohas, Jüri arvas, et küllap see on üks ja see sama põdrapull, kes on siin ringi tiirutanud.
Lääniste Looduskooli toetab EAS'i KOP ja Hasartmängumaksu Nõukogu
Kuldi sõrajälg küla tgant, heinamaa servast. (P. Lõhmuse pilt)


Põdra jälg jääl. Esijalgadega oli ta samas kohas robinal läbi jää, kraavi, vajunud. (P. Lõhmuse pilt)

Selliseid jäljeradasid, mis algasid ja lõppesid lume alla mineva augukesega, nägime päris mitu. Mõni väiksem närileine ehk? Karihiir? Mõnes kohas oli aukude vahel päris tihe sebimine olnud, ning rada üsna lai. Üks selline jäljerada lõppes õige huvitavalt, isegi dramaatiliselt - lumel oli näha linnu tiivalöökide jäljerida. Ehk võis mõni röövlind siit enesele nokatäie saada? (P. Lõhmuse pilt)
Meie pisku panus metsaelanike "toidulauale"... (P. Lõhmuse, pilt)
Rajaleidjad. (P. Lõhmuse pilt)