EV100 VOL2. Kuidas me veel ühe lipumasti püsti panime ehk “Teeme ära” Läänistes 2017


Seekordsele “Teeme ära” üritusele väga kõrgeid eesmärke ei püstitanud. Üritus toimus  meie jaoks tavapärasest nädal hiljem - siis kui päike juba kõrgelt käib, maakad põllutöödega valdavalt seotud või on oma aias nokitsemas.

Kõhutunne ütles, et rahvast tuleb seekord vähem... Igaks juhuks (et eestlaslikult piinlik ei hakka, kui puudu tuleks või ettevalmistus tegemata) sai siiski traditsiooniliselt kolm karpi (a 24 ühikut) odranestet muretsetud, midagi ka lõkkel tegemiseks ja samuti saun küdema pandud.

Osalesid iga-aastased “stammkunded”, samuti olid kohal sarnaselt eelmise aastaga “külalised”. Ning mis silma jäi - erinevatest majapidamistest/elamistest/taludest pärit lapsed või noored. Olid juba täiskasvanute eest väljas. Aeg muutub kiiresti, uus põlvkond on peale kasvamas...

Veel üks lipumast sai püsti aetud, puurkaevu> sauna elektrijuhe maasse kaevatud, Linnamäe sissesõiduteele värvad kokku keevitatud, mägi möödunud sügise lehtedest puhtaks riisutud. Piisavalt!


Seekord domineeris uus põlvkond. Rõõmustada või kurvastada - aga aeg kulgeb väga kiiresti...
Võrkpalliplats sai ka mullafreesiga üle/läbi lastud. Uued äärelindid vajavad veel paigaldamist. 
Nende rauast asjade külge kinnitatakse värvapostid. Lähevad betooni sisse. Vajadusel on postid nendest lahutavad – kui näiteks lai traktor peab läbi mahtuma. Urmase keevitatud. 

Jalakäija ja rattur saavad mööda/läbi, autoga enam mitte. Vast jääb mäel vandaalitsemist vähemaks, sest ajukääbikud ei viitsi jala käia. Ära tüütavad need tegelased, kes võrkpalliplatsil või mäeküljel oma värske Ford Sierra’ga off road’i harrastavad. Või need, kes 5-10-30 km kauguselt tulles ja Linnamäele jõudes oma bemmile jahutusvedelikku või õli peavad lisama, sest muidu tagasi koju enam ei jõu. Ning kanistrid heidetakse loomulikult sinnasamasse metsa alla! Või need vaimsed päkapikud, kes sitapaberid kemmergus poti kõrvale põrandale heidavad. Rein just koristas seda... Need tegelased ei ole pärit Süüriast! Ikka meie koduselt Maarjamaalt.  

Nende, Dostojevski või Jürgen Ligi leksikas pärit sõnaga “idioot” markeeritavate vastu järgmise veokiga saabuv Urmase tehtud karprauast seadeldis peakski tulema. Maa peale jääv osa on tõeline metallist meistritöö!



Zdes budet gorod! Tegelikult tuleb siia värav. Kahe tiigi vahele, kõige kitsamale kohale – et autoga edasi ei saa. Tuleb jala minna! Kunagi oli siin esivanemate eestlaste linnus (Linnamägi). Nüüd, ligi tuhat aastat hiljem tuleb vana aeg tagasi – mäele ligipääs muutub raskemaks ja kontrollitumaks.

Meenutab omaaegset noorpõlve ikoonilist pilti “Lenin kommunistlikul laupäevakul Kremlis palki kandmas”. Kaks elementi on sarnased  - puust pruss ja soni kandja peas. Sellele juhtis tähelepanu Aavo. Muu on muu. Puust pruss on lipuvarras, kantud siia õlgadel Lääniste Vanast Külast. Nii oli kõige lihtsam. Kandjaid on ka vähem kui oli kunagisel pildil. Taga, ilma sonita, ülikoolikaaslane Aavo.
Kunagine Gorbatšovi aegne NLKP poliitbüroo liige Aleksander Jakovlev on meenutanud, et tema luges memuaaride alusel kokku ligi 200 inimest, kes väitsid, et kandsid koos Leniniga toda palki. Meie puhul ilmselt nii võimast mälestuste tulva ei teki.

Trossid, klambrid ja  viirg masti külge. Kaks nädalat saadud praktikast tulenevalt läks see nüüd ladusalt. Auke ei olnud ka vaja talasse keevitada – need said juba varem tehtud. 


Augud masti sisse...

...ja läheb tõstmiseks.  


Esimene polt läheb paika.


Raising the Flag 1.


Raising the Flag 2.

Raising the Flag 3 - vahepeal jäi vahtrapuusse kinni. 

Eppur si muove (“Ta liigub siiski” – Galileo Galilei) 


Raising the Flag 4. Ligi 12 meetrit on kaldaservas kohe püsti, allapoole jääb veel 10 meetrit jõepinnani.


Järgmine auk...


 ... ja järgmine polt...


... ja viimane vint ning pingutus.


 Tehtud! Tegijad.