Äsja kirjutati ajalehest midagi taolist - “... kui olin seda
(saledakstegevat) imejuurt kolm nädalat närinud, ei tundnud ennast enam
peeglist ära...”. Meie kolme nädalaga hakkama ei saanud, läks kolm kuud ja
läheb veelgi. Aga algus on tehtud. Aega läks palju, kaloreid ka. Raha nii palju
ei läinudki. Põhimaterjal oli ju kriit, lubi, vesi, tapeediliim, värvipigment,
allahinnatud tapeetide riiul jne. Võtted ja vahendid, mida Arvo Veski oma
raamatus “Individuaalelamute ehitamine”, ENSV kirjastus “Valgus”, Tallinn 1969,
kirjeldab. Tõeline ökoloogia ja ökonoomia...
Loomulikult, täpne, pedantne inimene tõmbab nina kirtsu –
näe, siia on värvi tilkunud, joon on kõver, ei vasta kaasaaja standardile jne.
Igal pool ei haljenda värske puit või seina ei ole pandud trendikat savikrohvi.
Kerge on näpuga näidata, kui ise pole kunagi midagi
taolist teinud... :-). Minu füüsikaõpetaja ütles koolis, et esmalt tuleb alati
paika panna koordinaatsüsteem. Elu on kinnitanud, et see on ka laiemalt
järgimist väärt lause. Koordinaatsüsteemiks on mõned fotod, saamaks aru, kust
alustasime, kust me tulime.
Ise oleme tegelikult rahul. Teed teistele, teed
endale!
 |
Enne. Algus, või enne
algust - nõgi laes, värv lahti, krohv kukkunud jne. Uus pliit soojamüüri manu
sai siiski ehitatud juba eelmine aasta.
|
 |
|
Tagasi minevikus. Kõige
hullem oli krohviparanduste tegemine. Täpselt sama fenomen nagu ahju eesseina
puhul – poolvedelal substantsil on raskustung. Allapoole. Eriti hobiehitajate
käes. |
 |
|
Umbes nii vana värv maha tuli ja uus lakke/seina sai. Antud ruumi korral
küll oli tegemist lubjaga - olemuselt on ta leelis ja nahal-silmas väga meeldivalt ei käitu. Seepärast see kole müts, saviraamidega prillid ja
roosad nõudepesukindad. Köögiga oli tõeline mure - erinevad sobimatud kihid - lubi, kriit, emulsioonvärv, mingi muu värv ja neisse imbunud rasv ning tahm - tegid värvimise tüsilikuks. Üks kiht lupja tegi tahmase seina selliseks toredalt munakollaseks - tahm lihtsalt imbub niiskest lubjast läbi. Lõpuks neli kihti (ja hulk kilosid!) lupja ikka kattis. |
 |
|
Pärast. Puittahveldusele sai värnitsaga kohupiimavärv – katab suurepäraselt. Pigmentidega mängimine ja värvi segamine
on tore ja pakub avastamisrõõmu. Ainus mure oli, et enam pole saada booraksit
kohupiimast kaseiini tegemiseks. Ei tohi! Mürgine! Euroopa Unioon – järsku
keegi ajab suhkruga segamini, paneb kohvi sisse... Minevikust oli olemas (ka EU
aeg!) veel kilo mükoboori (puhas booraks), asi sai aetud. Laes on neli kihti
lupja. Muidu ei kata tahma ja rasva kinni. Siin panime üle nurga – müügimehed
ja kaasaegne kirjasõna soovitas - osta “Betonkontakt’i” vmt. (puhas raha), kraabi
vana maha, pese lage spetsiaalsete lahustega jne. Aga proovige ise tunde käed
ülespoole töötada! Kokkuhoiu tulemus – neljakordne lubjakiht (mida tuli ka teha
käed üleval). Võidad rahas, kaotad ajas! Põrandad jäid vahetamata. |
 |
|
Ruum nr 2. Kui täpne olla,
siis aknad on veel tegemata. Paledelt sai värv küll Speadheater’ga
(väärt riist!) maha kõrvetatud, kuid raamid tuleb vanadest värvikihtidest
puhtaks võtta ja klaasid kittida. Aga raamid saab kaenlasse võtta, kaasa võtta,
nendega on aega. |
 |
|
Enne... Uks on siiski eelmisel aastal paika pandud. See kunagine
uksekoht õpetaja kantseleist klassiruumi oli (sotsiaal)korterite aegadel laudisega kinni pandud ja üle krohvitud
ning tapeedi taha peidetud. |
 |
Enne. Must auk. Tõsi, et
“tõmmanud sisse”, vaid ajas välja... Suitsu. Eessein ka puudu. Väikesed mustad
satelliidid said freesitud. Tahma eemaldamiseks.
|
 |
|
Kommertsiaalne keemia oli ikka ka kasutusel, mitte ainult "soft"
värk. |
 |
|
Viimane õhtu. Varjude mäng.
Laser ahju otsa, hea portet sättida. Meister töötab, teised nagu ikka - annavad
nõu (õpetavad). |
 |
|
Viimane pingutus. Saabki
valmis (see etapp). Porte on 10 m pikk, liimine. Panek meenutas, kui NLKP
poliitbüroo liikmed eesotsas L.I.B-ga panid kuskile kuuseokstest
mälestusvanikut – tulid sarnaselt rivis, vanikut kinni hoides. Või hoidis vanik neid kinni... |
 |
|
Pärast. Trammivagun peale
remonti. Laenatud see lause ühelt lapsepõlves nähtud Gori karikatuurilt. Muide,
vagun on 132 aastat vana. Tapeet on Põlva univermaagist, 2 EUR rull, jumala
muidu. Sai selline roosa. Südamete murdmise tuba. Tapeedil on ka südamekesed.
Väga nummi! Uue ukse taga on veel ca 100 ruutu põrandapinda ja viis ruumi
segadust, kila-kola, langenud krohvi ja rotisitta. |
 |
Pärast. Teine trammivagun.
Sealt ahju juurest, kust sein lainetab, on ehitamisel, s.o. tsaariajal, vist
hiiglaslik ahi olnud – läbi nelja toa. Uute ehitamisel on suurt auku seinas
plommitud erineva ollusega.
Neli ruumi on tehtud –
kaks tuba, köök ja esik. Tõsi, nende ruumide aknad vajavad veel tegemist,
elekter panna ja muud nipet-näpet veel…
|
No comments:
Post a Comment