Vana maja III. VOL 2. Lääniste koolimaja renoveerimine. Uksed ja aknad Läänistes

EV 100 projekti toel ja raames läksid täna vahetamisele Lääniste vana külakooli nõukaaegsed kõverad ja sobimatud uksed ja aknaraamid. Et maja fassaadi vaadates mööduja silm puhkaks ning seesolijale avad tuult ja vihma peaksid. Aknad-uksed oli soov saada sellised, “nagu vanasti”... Et uks ei oleks tehtud mitte liimpuidust freesprofiilsetest tahvlitest, akende ruutude jaotus järgiks vana joonist jne. Tõsi, seinas laiemaks lõigatud aknaavasid enam kitsamaks tagasi siiski ei tee. Ja ega tolleaegsetele ustele iseloomulikku, sepisest ukselingi sulgumisele iseloomulikku omapärast metalset “klõnk” helindit samuti mitte. Aga Rõuge sepa taotud hingedega toestatud tulem sai päris toekas... ja ka raske. Nüüd oli uks ja aknad vaja ette saada. Arvestasime, et mis seal ikka – läheb paar tundi pühapäevast. Aga tegelikult... 😊

Algus läks kiiresti – kang ja saag on põhiline tööriist. Ega siin suurt rohkem vaja olnudki – ukseleng pooleldi pehkinud, mistahes vormis soojustus kui selline lengi ümbert täiesti puudu – tuule ulgumine on nii kuulda kui tunda.

Rein ja Jaak, kes siin koolis kunagi õppinud, rääkisid, et saalis nende ajal ust ei olnud. Uks lõigati olemasoleva akna asemele siis, kui saalis kino hakati näitama. Ohutuse eesmärgil ilmselt. Vana uksepiida eemaldamise paljastus tenderpostilt kirje “12. mai. 1906”. See on siis nn vana kalendri järgi. Võimalik, et aknaraamide paigaldamise aeg? Kui nii, siis suur osa neist töötab siiamaani.

Algul tundus mehi (ja naisi) tööks paljugi olevat. Aga tööjaotus on edu ja progressi alus. Seni kuni ühed uksega tegelesid, võtsid teised maja teises otsas aknad ette. Ikka saag ja kang – nii on tööviljakus kõige suurem.

Teistmoodi vaade. Vaade läbi seinas haigutava avavuse. Assotsiatsioon II MS järel kunagise Kolmanda Riigi juhi Berghof’i villa purukspommitatud aknal seisvatest US sõduritest. Siit küll kaugusest Salzburgi linnale ja Königssee’le vaadet ei avane aga aknast alla vaadates näeb ka siin vett.

Lengi rihtimise usaldasime Meistrile (Meelisele). Ta oli lausa hulgi spetsiaalsed kiile kodus valmis teinud.

Siis kui uks juba ees oli, lengikruvid paigas jne, siis...  Selgus, et ülevalpool ei ole “paisumisruumi”. Puit ju “mängib” niiskusega. Vahtu ka ei saa vahele lasta. Uks on nii kõrge, et kogu rihtimine käis silmade kõrgusel ja sellest allpool, üles unustasime aga vaadata. UFO (Jüri) lahendas selle nõnda, et lõikas palki pikuti pilu. Õppind mehed, head riistad... 😊

Aga ette ta sai. Kõrvale jääva aknaga samale kõrgusjoonele. Massiivne! Trepimade jääb järgmisse aastasse.

Vahepala. Seitsmele saali aknale sobitasime höövli, sae, puiduplommide, värvi, uute klaasruutude ja kiti abil pööningult leitud “tüvimaterjali” abil talvised siseraamid viiele. Kahele aknale oli vaja raamid ise teha. Veidi robustsemad tulid aga käravad küll... Sai ka paika pandud.

Mornid näod. Lint näitab, et aknaava on vajaliku 162 cm asemel vaid 152 cm kõrge. Mis iganes selle põhjus on, aga aknad on 10 cm kõrgemad kui vaja. Oletasime, te tegija on mõõtmisel 5 ja 6 numbrit kirjutades/või lugedes need segamini ajanud või mis iganes. Mis edasi? Versioone oli palju – lõpetame ära, lööme augud kinni, saadame garantiikorras tagasi, laseme ruudud ümber lõigata ja jne.

Otsustav tõmme parema käega viitab lahendile... Saele hääled sisse ja peamiselt alumisest palgist üleliigne osa maha.

Jõepoolse aken on pea paigas...

Tiikide poolt tuli maha võtta nii ülevalt kui alt...

... aga paika sai seegi.

Pimeda peale jäime. Kuidagi kiiresti see saabus. Ei kujutagi ette, kui tuleb veel “geneetiline” talveaeg – ikka nagu soomlastel. Võimalik, et see on selles mõttes hea, et saab varakult ööklubisse asutada. Neil aga, kel tuhat toimetust teha...

Lõpp on traditsiooniline. Hernesupp ja muu juurde kuuluv. Lisaks kokkuvõtted tehtust ja plaanid edaspidiseks. Läti Vabariigi 100 aastapäeval on põhjust hea sõnaga ka lõunanaabreid meeles pidada 😊

Elekter on vägi mis härja maha lööb. 29. juuli 2018

Nii kirjutati kunagi eelmise sajandi alguse kooliõpikus. 

Läinud aastal jaanipäeva ajal ütles Võnnu kultra helimees Igor, et kuskilt juhtmest tuleb vale pinge. Keegi tähtis mees oli kuskilt särtsu saanud jne. Sai valda teatatud, et midagi on sealkandis elektriga lahti.  Aga nii ta jäigi... Meenus ka, et eelmisel kevadel oli meestel värava keevitamisel voolutugevusega probleeme. Tookord lahendasid mehed selle generaatoriga.

Nüüd, kui koolimaja remondi ajal, sai Põlva Cramost toodud põranda lihvimiseks suur 2.2 kW trummelihvija Lihvijal  oli "induktsioon"käivitusega ühefaasiline mootor - hoiad näppu peal - mootor võtab tuurid üles, alles siis paned lüliti tööasendisse. Mootor plõksus, aga ei pöörlema ei hakanud. Asi tollal lahenes, sest Cramost sai võetud lisaks generaator pärakärul. See tuksus kastis 8 tundi, kuni lihvimine sai tehtud. Muud masinad siiski vooluringist käivitusid. Imelik oli ainult see, et kui näiteks tolmuimeja tööle panid, hakkasid laelambid heledamalt põlema. Tavaliselt on ju nõrga voolu puhul ju vastupidi.

Nii saigi Eleringi kõne tehtud, et midagi on vist (?) valesti. Eile, s.o. pühapäeval käisid elektrimehed mäel kontrollimas. Ronisid koolimaja ees oleva posti otsa. Selguski, et 0-juhe oli posti otsas 0-latist lahti, samuti tegid  midagi all jõe ääres kilbis. Neid elektrikute töövõtteid ja töökultuuri oli päris huvitav vaadata - ronimine, sädemekaitse kiivril juhtmete ühendamise ajaks, tööriistade alt üles posti otsa toimetamine jne. Igatahes töö sa suhteliselt kiiresti tehtud ja asi on nüüd korda

Mis juhtme  katkemise  põhjustas, ei olegi selge. Sinna posti otsa püüdis kurg kas eelmisel või sellele eelneval aastal uut pesa teha, sest lauda juures puhus tuul vana maha. Kure töö jäi pooleli, kuid oksi sinna traatide vahele oli ta jõudnud ohtralt toppida. Ju siis midagi katki läkski.

Pildikesi Lääniste külapäevast. 28. juuli 2018

Ja saigi meie külapäev peetud!

Lääniste küla perenaised sätivad külakohvikut valmis. 28.07.18 Lääniste vanas koolimajas. Köögi sisustus on sel suvel tõhusalt täiustunud Tartu Omavalitsuste Liidu "Kohaliku omaalgatuse programmi " toetuse abil.

Esinejate (ja külaliste) ootel. Veel pisut ettevalmistusi ja siis läheb lahti... 28.07.18 Lääniste vanas koolimajas.

Punast vaipa sisenjatele ei olnud aga see kodukootud Nagla majast pärit kaltsuks ajab ka asja ära.

Ja kohal nad ongi. Esimesed on kõige kaugemalt tulijad - üks kodu Vanas Külas, teine Vaikse Ookeani ääremail.

Eestis on seadusandja teinud riigi osalusel ehitatavate uusehituste lahutamatuks osaks kujutava kunsti eksponeerimise. Kuna meil samuti Eesti Vabariik toetas KOP programmi kaudu saali taastamist, siis lisasime killukese kunsti koolimaja seinale. Kunstnik on ka kohalik! 😋 Vaade Lääniste linnamäelt Ahja jõele. Autor Eha Võso. 

Väikese meistrimehe õpikoda 28.07.18 Lääniste vanas koolimajas.

Päris ilma täiskasvanute abita väikese meistrimehe õpikoda siiski hakkama ei saanud. 

Osales siiski ka skeptilisema vaatega kohalikke... 

Kohalik kohvik või õigemini selle vitriin. Kõik letipealne oli piirkondlike aktivistide toode ja käsitsi töö (a la 2 päevane hapukurk, pirukad, võileivad jne..), v.a. osad joogid. Rõhutame kohe, et nii söök kui jook oli tasuta, seega tulu keegi ei teeninud ja maksude tasumise kohustus puudub. 
Köögi ukseavast piilub uhiuus kohviautomaat, mis on osa meie vastsest varustusest, mille soetasime Tartu Omavalitsuste Liidu "Kohaliku omaalgatuse programmi " toetuse abil.

See ei ole üllatus, lihtsalt väike haigutus tuli peale...

Meistril (Meelis) on alati väärt nõuandeid. Seda on kuulajate tähelepanelikust näoilmest näha. 

Soolane menüü...

 ... ning menüü dessserdi osa

Parkla rohelise mõtteviisiga inimestele.

Osa korraldajatest.

 Alati särav ja särisev. Marju saabumine Lääniste koolimajja.

Kohe läheb lahti ...

 Ja kontsert algas... Laval on Priit ja Marion Strandberg koos keelpillikvartetiga. 

Lastele keelpillikvartett väga kuulamisväärne ei tundunud. Seevastu jäätis läks hästi peale.

 Tauril on jäätis juba otsas, mõttede on vist ka juba mujal. 

 Meestel olid meeste jutud. Muusikast? Masinatest? Elust?

 PS, MS & keelpillikvartett täies ilus ja hiilguses.

 Lõpulugu.

Traditsioonilised tänusõnad ja mälestuseks kohalike käsitöömeistrite toodangut. Ütleme kohe ära - see toodang on selge tarbimisväärtusega 😉

 Antrakt.

 Pinginaabrid Rein ja Jaak. Pinginaabrid siitsamast koolimajast peale II Ilmasõda.

Peale antrakti tuleb teine vaatus. Teemaks kohalikud kangelased läbi aja - Kaera-Jaan, Nunn-Jaan ja praegused Lääniste mehed.

 Õhtujuht, peenam nimetusega "moderaator". Marga Marju Lootvina külast Palli talust. 

Kertu Lääniste külast Nagla majast.  Lavatööline. 😆 

Silvia ja Mati. Suurest majast jõe äärest. 

Memme (Pedmanson Eerika) kootud vaip. 

Teine vaatus algas.

Meie küla jutud. Jutt käib meestest (kohalikest).

Hallo Kosmos, hallo Maa! Meie küla mehed pandi seekord televiisorisse. Janno kirjanduslooline ülevaade kohalikest meeskuulsustest. Naga näha, on digipööre ja smart-tehnoloogia jõudnud ka kõnnumaale, s.t. naaberküladesse Kõnnu ja Lääniste.

Uhh! Kui palju kutsumata võõraid! Suhteliselt tüütud... Kusjuures kaasaegne, Euroopa nõuetele vastav putukamürk Kobra või Raid neid suurt ei tapa. Siputava veidi põrandal, toibuvad ja siis hakkavad uuesti lendama. Või siis peab terve flakooni suurde ruumi tühjendama. Kus vene-ajal oli ikka mõrgid - Dihlofoss või Klorofoss - sutsu piserdasid ja pärast pühkisid laibad pürstiga mannergusse. Oli vist sõjatehase toodang - iga sõjatehas pidi ju ka laiatarbekaupa tootma.

Majale omast ajastu hõngu läbi väikeste detailide.

Nad s...vad ka lakke, lambijuhtmest rääkimata. 😥 Aga mis teha - loomalaut ei ole jõest kaugel. Maaelu!.

Lääniste vana kauplus remondis. 28. juuli 2018

Mitu aastat vaikelu elanud kauplusemaja on vist muutumas. Kesknädalal tulid mehed ja autod, maja katus kadus pea päevaga. Edasi kadus korsten, osa sarikatest ja roovidest. Muide, ühel vanal II MS eelsel fotol (mida kunagi kuskil keegi näitas ), millel maja silikaat veel ei ümbritse ja katuseks on laast, on pööningul näha kahe aknaga vintskap. Lammutades oligi näha, et keskmised sarikad on erinevalt äärmistest ümarpalksarikatest asendatud kanti lõigatud saeamaterjaliga.

Ehitajad (või lammutajad?) rääkisid, et teevad kõigepealt ära katuse, siis läheb kogu maja remonti. Sinna pidi nende jutu järgi väike pood ja kohvik tulema. Täitsa tore! Vahel isegi mõeldud, et kui poemajas oleks selline "püstijala" või "10 minuti" taoline asutis, siis astuks sisse ja teeks mõne tuttavaga kerged sangad ning veeretaks hetke juttu... 😉

Igatahes tore, et asi liigub. Jääme ootama ja lootma!

Lääniste vana kauplusemaja.