Elekter on vägi mis härja maha lööb. 29. juuli 2018

Nii kirjutati kunagi eelmise sajandi alguse kooliõpikus. 

Läinud aastal jaanipäeva ajal ütles Võnnu kultra helimees Igor, et kuskilt juhtmest tuleb vale pinge. Keegi tähtis mees oli kuskilt särtsu saanud jne. Sai valda teatatud, et midagi on sealkandis elektriga lahti.  Aga nii ta jäigi... Meenus ka, et eelmisel kevadel oli meestel värava keevitamisel voolutugevusega probleeme. Tookord lahendasid mehed selle generaatoriga.

Nüüd, kui koolimaja remondi ajal, sai Põlva Cramost toodud põranda lihvimiseks suur 2.2 kW trummelihvija Lihvijal  oli "induktsioon"käivitusega ühefaasiline mootor - hoiad näppu peal - mootor võtab tuurid üles, alles siis paned lüliti tööasendisse. Mootor plõksus, aga ei pöörlema ei hakanud. Asi tollal lahenes, sest Cramost sai võetud lisaks generaator pärakärul. See tuksus kastis 8 tundi, kuni lihvimine sai tehtud. Muud masinad siiski vooluringist käivitusid. Imelik oli ainult see, et kui näiteks tolmuimeja tööle panid, hakkasid laelambid heledamalt põlema. Tavaliselt on ju nõrga voolu puhul ju vastupidi.

Nii saigi Eleringi kõne tehtud, et midagi on vist (?) valesti. Eile, s.o. pühapäeval käisid elektrimehed mäel kontrollimas. Ronisid koolimaja ees oleva posti otsa. Selguski, et 0-juhe oli posti otsas 0-latist lahti, samuti tegid  midagi all jõe ääres kilbis. Neid elektrikute töövõtteid ja töökultuuri oli päris huvitav vaadata - ronimine, sädemekaitse kiivril juhtmete ühendamise ajaks, tööriistade alt üles posti otsa toimetamine jne. Igatahes töö sa suhteliselt kiiresti tehtud ja asi on nüüd korda

Mis juhtme  katkemise  põhjustas, ei olegi selge. Sinna posti otsa püüdis kurg kas eelmisel või sellele eelneval aastal uut pesa teha, sest lauda juures puhus tuul vana maha. Kure töö jäi pooleli, kuid oksi sinna traatide vahele oli ta jõudnud ohtralt toppida. Ju siis midagi katki läkski.

Pildikesi Lääniste külapäevast. 28. juuli 2018

Ja saigi meie külapäev peetud!

Lääniste küla perenaised sätivad külakohvikut valmis. 28.07.18 Lääniste vanas koolimajas. Köögi sisustus on sel suvel tõhusalt täiustunud Tartu Omavalitsuste Liidu "Kohaliku omaalgatuse programmi " toetuse abil.

Esinejate (ja külaliste) ootel. Veel pisut ettevalmistusi ja siis läheb lahti... 28.07.18 Lääniste vanas koolimajas.

Punast vaipa sisenjatele ei olnud aga see kodukootud Nagla majast pärit kaltsuks ajab ka asja ära.

Ja kohal nad ongi. Esimesed on kõige kaugemalt tulijad - üks kodu Vanas Külas, teine Vaikse Ookeani ääremail.

Eestis on seadusandja teinud riigi osalusel ehitatavate uusehituste lahutamatuks osaks kujutava kunsti eksponeerimise. Kuna meil samuti Eesti Vabariik toetas KOP programmi kaudu saali taastamist, siis lisasime killukese kunsti koolimaja seinale. Kunstnik on ka kohalik! 😋 Vaade Lääniste linnamäelt Ahja jõele. Autor Eha Võso. 

Väikese meistrimehe õpikoda 28.07.18 Lääniste vanas koolimajas.

Päris ilma täiskasvanute abita väikese meistrimehe õpikoda siiski hakkama ei saanud. 

Osales siiski ka skeptilisema vaatega kohalikke... 

Kohalik kohvik või õigemini selle vitriin. Kõik letipealne oli piirkondlike aktivistide toode ja käsitsi töö (a la 2 päevane hapukurk, pirukad, võileivad jne..), v.a. osad joogid. Rõhutame kohe, et nii söök kui jook oli tasuta, seega tulu keegi ei teeninud ja maksude tasumise kohustus puudub. 
Köögi ukseavast piilub uhiuus kohviautomaat, mis on osa meie vastsest varustusest, mille soetasime Tartu Omavalitsuste Liidu "Kohaliku omaalgatuse programmi " toetuse abil.

See ei ole üllatus, lihtsalt väike haigutus tuli peale...

Meistril (Meelis) on alati väärt nõuandeid. Seda on kuulajate tähelepanelikust näoilmest näha. 

Soolane menüü...

 ... ning menüü dessserdi osa

Parkla rohelise mõtteviisiga inimestele.

Osa korraldajatest.

 Alati särav ja särisev. Marju saabumine Lääniste koolimajja.

Kohe läheb lahti ...

 Ja kontsert algas... Laval on Priit ja Marion Strandberg koos keelpillikvartetiga. 

Lastele keelpillikvartett väga kuulamisväärne ei tundunud. Seevastu jäätis läks hästi peale.

 Tauril on jäätis juba otsas, mõttede on vist ka juba mujal. 

 Meestel olid meeste jutud. Muusikast? Masinatest? Elust?

 PS, MS & keelpillikvartett täies ilus ja hiilguses.

 Lõpulugu.

Traditsioonilised tänusõnad ja mälestuseks kohalike käsitöömeistrite toodangut. Ütleme kohe ära - see toodang on selge tarbimisväärtusega 😉

 Antrakt.

 Pinginaabrid Rein ja Jaak. Pinginaabrid siitsamast koolimajast peale II Ilmasõda.

Peale antrakti tuleb teine vaatus. Teemaks kohalikud kangelased läbi aja - Kaera-Jaan, Nunn-Jaan ja praegused Lääniste mehed.

 Õhtujuht, peenam nimetusega "moderaator". Marga Marju Lootvina külast Palli talust. 

Kertu Lääniste külast Nagla majast.  Lavatööline. 😆 

Silvia ja Mati. Suurest majast jõe äärest. 

Memme (Pedmanson Eerika) kootud vaip. 

Teine vaatus algas.

Meie küla jutud. Jutt käib meestest (kohalikest).

Hallo Kosmos, hallo Maa! Meie küla mehed pandi seekord televiisorisse. Janno kirjanduslooline ülevaade kohalikest meeskuulsustest. Naga näha, on digipööre ja smart-tehnoloogia jõudnud ka kõnnumaale, s.t. naaberküladesse Kõnnu ja Lääniste.

Uhh! Kui palju kutsumata võõraid! Suhteliselt tüütud... Kusjuures kaasaegne, Euroopa nõuetele vastav putukamürk Kobra või Raid neid suurt ei tapa. Siputava veidi põrandal, toibuvad ja siis hakkavad uuesti lendama. Või siis peab terve flakooni suurde ruumi tühjendama. Kus vene-ajal oli ikka mõrgid - Dihlofoss või Klorofoss - sutsu piserdasid ja pärast pühkisid laibad pürstiga mannergusse. Oli vist sõjatehase toodang - iga sõjatehas pidi ju ka laiatarbekaupa tootma.

Majale omast ajastu hõngu läbi väikeste detailide.

Nad s...vad ka lakke, lambijuhtmest rääkimata. 😥 Aga mis teha - loomalaut ei ole jõest kaugel. Maaelu!.

Lääniste vana kauplus remondis. 28. juuli 2018

Mitu aastat vaikelu elanud kauplusemaja on vist muutumas. Kesknädalal tulid mehed ja autod, maja katus kadus pea päevaga. Edasi kadus korsten, osa sarikatest ja roovidest. Muide, ühel vanal II MS eelsel fotol (mida kunagi kuskil keegi näitas ), millel maja silikaat veel ei ümbritse ja katuseks on laast, on pööningul näha kahe aknaga vintskap. Lammutades oligi näha, et keskmised sarikad on erinevalt äärmistest ümarpalksarikatest asendatud kanti lõigatud saeamaterjaliga.

Ehitajad (või lammutajad?) rääkisid, et teevad kõigepealt ära katuse, siis läheb kogu maja remonti. Sinna pidi nende jutu järgi väike pood ja kohvik tulema. Täitsa tore! Vahel isegi mõeldud, et kui poemajas oleks selline "püstijala" või "10 minuti" taoline asutis, siis astuks sisse ja teeks mõne tuttavaga kerged sangad ning veeretaks hetke juttu... 😉

Igatahes tore, et asi liigub. Jääme ootama ja lootma!

Lääniste vana kauplusemaja.

Vana maja II. VOL 2. Lääniste koolimaja renoveerimine. Juuli lõpp, 2018.

Selline ta sai. Koolimaja saal. Täpsemal ülemõõtmisel 115 ruutmeetrit põrandapinda. Tõsi – 3 ahju võtavad kasuliku pinna veidi väiksemaks. Korda tehtud küla oma inimeste nõu ja jõuga. Ainuke toetus oli Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) Kohaliku Omaalgatus Programmi (KOP) raames saadud toetus 2000 EUR põrandamaterjalidele. Sinna nimetatud toetus ka kulus ja tuli puudugi veel. Muude materjalide maksumuse (lagi, seinad, aknad jne.) maksid kinni kohalikud “sponsorid”. Projektijuhtimise tasusid ei ole Läänistes kunagi makstud, keegi rikkaks ei ole ka saanud. Alati on inimeste enda initsiatiiv, kohalikud tegijad ja toetajad, kohalikud finantseerijad. Hea tahtmise ja pealehakkamise puhul saab palju korda saata. Leht kirjutas, et ühes Lõuna-Tartumaa vallas tehti 20 tuhande EUR toetuse eest 10 kargamise kasti, s.o. 2000 EUR kast. Meie tegime ka 2000 EUR eest “kasti”, aga ... palju suurema kasti (või karbi) :-)

Koolimaja saal. Peaaegu valmis. Nipet-näpet on veel siiski teha.

Aga algus oli selline: auk laes, auk põrandas, laetala mäda, langenud krohv, kõikuv põrand, aknaraamid kinni naelutatud, uksed lukkudeta, kaks tagaseinas olevat ruumi maast laeni s...a täis. Jne, jne, jne

Ruumil on seitse akent. Värv kobrutab peal, klaasid mõradega, raamid naeltega kinni löödud. Enamus inimesi viib ilmselt pildil olevad raamid lõkkesse ja suundub “Plastosse” trendikaid uusi tellima.

Kui aga natuke pingutada, siis saab s...st saia. Kui kobrutav värv  lintlihvijaga maha võtta, siis tuleb värvi ja mustuse alt välja kunagi tehtud korralikust kuusepuust raamid. Kõlisevad, tapid täpselt lõigatud, madalad kitivaltsid jne. Tõsi – kolmel aknal tahtsid alumised raamiosad plommimist ja tappimist – sinna on valgunud klaase mööda kondens- ja vihmavesi. Ja määndas puitu. Egas midagi – raamid lahti, kõdunenud osad välja lõigata, uued puidust plommid ja tapid asemele. Kerge just ei olnud aga aegamööda saime hakkama. Parempoolne raam on ca 100 aastat vana aga uue värvikihi all paistab täitsa OK. Vasakpoolne paariline ootab plommimise järgselt veel värvikihte.    

Tagasi ettepanduna näeb akende rivi täitsa OK välja.    

Põranda alt Tootsi mainitud kapsarauda ei leidnud, ka Kiire kuldseid saapanööpe mitte. Samuti polnud seal ei varandust, püsse ega muud esoteerilist. Leidsime vaid ühe nõuka aegse valge padjapüüri nööbi, ühe pooliku täitesulepea, ohtralt kunagistest külapidudes läbi põrandapragude vajanud Liviko viinapudeli korke – neid selliseid plekist, rebitavaid – kui keegi veel mäletab. Ja ohtralt rottide poolt põranda alla tassitud searibisid.     

Ühe laua alla on keegi kunagi tindipliiatsiga kirjutaud kunagi ilmselt lauakoorma aadressi “Läniste”. Ning näha on põrandalaua “punn”. Nüüd on selge, miks põrandalaudu kutsutakse punnitud laudadeks.

Need lauad olidki kunagi maha pandud ükshaaval. Üks pannakse maha, puuritakse augud, sinna lüüakse punn. Siis uus laud, mis on enne hööveldatud sobivaks, pannakse kõrvale. Märgitakse punnide asukohad, kuhu puuritakse augud. Järgnes laudade kokkulöömine ja siis algas ring uuesti. 1.5-1.75  tollised laudadest koolimaja põrand kõikus seetõttu, et mitte lauad olid kõdunenud, vaid aeg oli punnidega oma töö teinud.

Põrandatalad olid üldjoontes korras. Taladena oli kasutatud vanu massiivseid sarikaid, mis olid kogu pikkuses üle põranda pandud. Üldjoontes korras, veidi kõdunenud oli vaid nende alumine osa. Tagusime 120 mm naelad testimiseks taladesse – läksid kogu pikkuses nagu kuiva puusse. Neid talasid välja liivast ei kiskunud. Milleks? Et selle rohelise möksiga, mis suurt midagi ei kaitse, võõbata. Üks seinaäärne tala sai siiski välja vahetatud. Samuti plommitud osa talasid vundamendi lähedalt, kus kunagi vihamaveerennide ja vundamendiplekkide puudumisest niiskus neile liiga oli teinud. Kuna talade samm oli liiga suur, siis sai vahele pandud lisatalad. Põrandaaluse täiteks läks kergkruus. Algne mõte oli, et teeme nagu vanasti – paneme sinna liiva. Aga selle hommikukrõbinate moodi kruusaga oli lihtsam.

Stiilinäide. Ahi ja osa korstna ohutuskuva on (ja pliit ning truup olid) on ehitatud otse põrandalaudadele. Kui ahju ära ei lõhu, siis seda  osa põrandast kätte ei saa.

Ahju juurde jäigi vana põranda “saareke”. Heledam on uus põrand – ca 2/3 põrandast. Ja ees on nõuka aegne laud - 1/3 põrandast.

10 L õli imbus põrandasse nagu naksti. Püüdsime ka vastava keerleva masinaga teha aga õnnetuseks keeras poleerimismasin ennast punase karukeele pealt pidevalt maha. Meil seda põrandalihvijat taltsutada ei õnnestunudki. Näidisvideos on küll kõik väga ilus – meistrimees laseb elegantseid ja sujuvaid poognaid mööda parketti. Meil kukkus see tegevus masinaga visuaalselt  pigem Ameerika rodeo moodi välja... Lõpuks roomasime karukeele ja õlilappidega põlvili ja ajasime oma väikeste roosade käekestega õli laili ning korjasime liigse ka kokku.    

Vana osa on  männilauast, uuem kuuselauast.

Selline ta lõpuks sai. Laupäeval on külapäev. Nüüd on kohvikud moes. Hiiumaal ja Valgas ja Tammelinnas ning mujal peetakse kohvikupäevi. Eks siis siin ka. Tuleb väike etteaste kohalikelt kunstimeistritelt ja kontsert veidi kaugematelt kunstimeistritelt. Lisaks söök ja jook. Kohvi, marjaleotis, kui hästi läheb, siis ka tsipa kesvamärjukest.

Mööbel on rubriigist “sõbralt sõbrale”. Kunagi õpetati nende laudade taga õdesid magistriteks ja arste biofüüsikat tundma. Toolid on aga Tamme koolist. Siin elavad nad oma teist elu.

Aga sutsu on veel teha – kardinapuud, akende juures on nokitsemist, kolmele aknale oleks vaja talvisemate kuude jaoks siseraame (neljal on olemas, kuid vajavad “kohendamist”) jne jne jne jne. Aga see on juba VOL3, VOL4 jne. :-)