 |
|
Tolm, mitte suits, Lääniste koolimaja
kohal. Seekordse, aasta 2019 Teeme Ära sümbol Läänistes. Ja sümboliks on muidugi
ka sõna “vanavara”. Õigemini Võnnu Laulu- ja mänguseltsi Lõokese poolt Gustav
Suitsu (GS) koolimuuseumi jaoks kogutud vanavarast olulise osa eemaldamine
talgute käigus siinsest vanast koolimajast. Selleks, et anda selle maja 1/3-le
uuem, värskem hingamine.
|
 |
| Pildil on siis jupike eelpool mainitud vanavarast. Ega see vara kuskile ise ei lahku. Tuli käed külge panna. Tõsta, tõmmata, tirida, tarida jne. Osad pildil olevad iiskannud tunduvad küll sellises nooruses olevat, et vaevalt GS neist kunagi vett tõrvalilledele toonud on. |
 |
| Mõni asi oli kaunis suur. Igatahes kolm ruumi oli tihkelt kraami täis... |
 |
| Kohalikud Lääniste diletandid hindasid seda puukoist puretud ja puuduva põhjaga pütti väärtuslikuks lõkkematerjaliks, seevastu asjatundjad edasi transportimist ja seega säilitamist väärivaks museaaliks. |
 |
|
Igatahes neli koormat museaale sai Läänistest Võnnu
koolimaja keldrisse veetud. Kõrvalseisvale tundmatule teelisele võis jääda selline killavoori mulje... Ilmselt oleks
mõistlik olnud siiski mingi oluline selektsioon nendest asjadest teha olnud –
mida võtta, mida jätta. Eks teatud määral selle eesmärgiga sai ka taustal olev punane konteiner
tellitud. Aga ega seda suurt selleks siinkohal palju vaja läinud. Natuke siiski
ka sinna jõudis, eeskätt täna kohal viibinud abivallavanema pingutustele. Tunnustus!
|
 |
|
Aga muud ka. Lääniste parim arborist-akrobaat.
Seal, kus teistel tuleb kahest käest ja jalast puudu, jääb Tõnul veel üks käsi
õunapuude lõikamiseks üle.
|
 |
|
Traditsioonilised rehad, lehepuhurid ja
oksavedu kuulusid ka asja juurde.
|
 |
| Ettevalmistus lõunaks. |
 |
|
Lõunaks on supp, magusat ja keelekastet.
|
 |
|
Vanas kooliõpetaja magamistoas (?), mis reliiikviatest
ja museaalidest vabastatud, võetaks alustuseks ahi maha. Vana “plekuška” meenutas
ahju pigem vormilt, mitte sisult. Sisu ja esiseina polnudki – need olid “ära
põlenud”. Ahju kasutasid siin viimased elanikud kui lõkkeaset. Sutsu soojemaks
nii toas läks.
|
 |
|
Ja siis põhiprobleem – kõrvaltuba. Kunagi
saepuruplaadiga kaetud lagi keskelt kaardus, tokiga torkides ei vetru. Tähendab
– ilmselt vajunud koos saepuruplaadi taga oleva mateeriaga. Diagnostiline auk tiigersaega
sisse ja... Kohe saepuruplaadi taga (küljes) on krohvikiht, selle küljes omakorda kiht laudu ja siis edasi must tühjus. Ja siis kuskil
kõrguses/kauguses uuesti lauad. Ning kõik see alumine osa allapoole kummis. Saepuruplaadi
eemaldamise järel paljastus mõranenud krohvikiht puitrestil. Selle laelaudade küljest
eemaldamiseks oli kõige tõhusam vahend Fiskarsi labidas.
|
 |
|
Enne laes, nüüd põrandal. Kärude kaupa.
|
 |
|
Lammutusrämpsu väljakärutamiseks sai lai
põrandalaud lävepaku külge kruvitud.
|
 |
|
Samasugune sai kõrgema perve pealt
konteinerile monteeritud. See oli hea nipp – kes see oleks jõudnud seda liiva,
krohvi ja mustust sinna raudkasti labidaga visata.
|
 |
|
Põhjus, miks lagi kaardus oli. Kunagi oli laes
olnud vaid valkjas-sinised tundmatu värviga võõbatud lauad. Pööningu poole veel teine lauakiht
koos liivaga, vahel tühjus. Siis pandi lakke krohv. Aga õnnetuseks oli iga laud
kolme tala külge löödud vaid ühe suhteliselt lühikese naelaga - ainult lauale ju piisas. Kui mingil alal vesi
katusest läbi sadas ja liiv pööningu pealislaudises vahelt allapoole liikus ning märjaks muutus, siis tõmbas kogu
see raske kupatus keskmiselt talalt lauad koos selle küljes rippuva krohviga lahti. Ime, et seni polnud
alla sadanud.
|
 |
| See oli lae vahel. Kunagi oli kass. Üks teine oli veel aga desintegreerunud olekus. |
 |
|
Tiigersaag lõikab läbi laua, krohviresti naelad,
krohvijäänused ja liiva ning hetk hiljem...
|
 |
|
... kogu see värk vajub alla. Tööatmosfäär.
|
 |
|
Aga iga asi saab kunagi otsa. Tolm on
hajumas, viimased krohvitükid põrandal, muu on juba kärus ja konteineris.
|
 |
|
Viimne reliikvia. Kutsusime seda omakeskis
GS madratsiks. Keskel olev auk oli täiteks vanu napoleone, trussikuid ja muud täis
topitud. Kelle iganes omanduses, kasutuses või valduses see madrats poleks olnud – kas siin varem
elanute või koos muude reliikviatega ca 10 aasta tagasi siia varjule tooduga – siis
ka väga paljud siia ladustatud esemed olid meie arvates sellele madratsile samaväärseteks
kaaslasteks.
|
 |
|
Ja lendu ta läkski. Hakkas kergem...
|
