Pühapäeval, 1. juulil 2012 kella kaheteistkümmneks kogunes Lääniste ujumniskohta silla juures kenake seltskond loodushuvilisi. Liina Remm oli  jälle Läänistes. Seekord uurisime temaga koos vee selgrootuid nii voolavas jões, kui ka vaikses tiigivees. Nägime ka, mis oli vahepeal  saanud meie konnapoegadest.

Poisid püüavad jõe selgrootuid.

Huvitav, mis meile kahva jäi? Piret Lõhmuse pilt.

Tiigi elustiku esindaja. Piret Lõhmuse pilt

Selle kalamaimu küljes on üks kalakaan. Piret Lõhmuse pilt

Selgsõudur. Neid tegelasi leidus ohtralt. Kahjuks ei tulnud pilt hästi välja...

Selgsõuduril on selglt hele, ta ujub selili ja kõht on "päevitunud".Piret Lõhmuse pilt

Ilukaan. Piret Lõhmuse pilt

Kiilivastne ja mudatigu. Piret Lõhmuse pilt

Labatigu.Piret Lõhmuse pilt

Mudakukk. Piret Lõhmuse pilt

Vesikakand. Tema ei olnud ka just ülearu fotogeeniline, eriti, kui ta veest välja võeti.

Ühepäeviku vastne.Piret Lõhmuse pilt.

Ujur. Piret Lõhmuse pilt

Ujuri vastne. Piret Lõhmuse pilt

Vesilest ja kalamaim. Piret Lõhmuse pilt

Väike rohukonn. Piret Lõhmuse pilt

Vesiliku vastsed ja tiigikonna kulles. Piret Lõhmuse pilt

Mõningaseks abiks osade liikide määramisel võib olla Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi  Magevee selgrootute määramistabel

Tere kõigile!
 5. juunil kell 18.00 kogunesid Lääniste külaplatsile väike seltskond "konnapüüdjaid". Uurisime tiike ja vaatasime, milliseid kahepaikseid seal leidub. Kahepaiksetest tedis rohkem kõneleda Liina Remm.Tema oli meie juhendaja ning temal oli kaasas ka kogu vajalik konnapüügi varustus.
Kõigepealt rääkis Liina meile konnadest üldiselt . Tuletasime meelde konnade eluringi ja seda, mis neile meeldib ja mis mitte. Konnad on õrnad, neile meeldib puhas vesi.

Uurime konnakulleseid. Lugesime kokku neli mokahammaste rida - see tähendab, et need väikesed pruunid kullesed on tõenäoliselt rohukonna kullesed.

Siin käib konnapüük. Parasjagu uuritakse, mis või kes  viimase tõmbega kahva jäi

Rohukonna kullesed. Nad on nii armsad, ümarad, sabakestega. Silm on neil ümar, ümar on ka pupilliava. Kui nad kasvavad, muutub nende pupill piklilu horisontaalse pilu taoliseks.

See on tiigikonn. Suur. Elab looduses umbes seitsme aastaseks.

Rohukonn

Emane tähnikvesilik ja rohukonnakulles.

Isane tähnikvesilik - sellel on uhke lai saba.

Hobukaan - tema on selgrootu, mitte kahepaikne.

Rohukonna kullestele lisaks leidsime jõest paadisadama juurest kärnkonna kulleseid. Need olid rohukonnakullestest tumedamad. Teisi kulleseid jões ei olnud. Kärnkonna kulleseid kalad ei söö - need saavad jões päris hästi hakkama.
 Rohukonna kohta saad juurde lugeda siit  - http://www.looduspilt.ee
Tiigikonna kohta saad juurde lugeda siit  -  http://www.looduspilt.ee
Tähnikvesilike kohta saad juurde lugeda siit  - http://www.looduspilt.ee 
Kärnkonna kohta saad juurde lugeda siit  -  http://www.looduspilt.ee