Võnnu saunaralli. 20. veebruar 2016.

Saunaralli. Või saunamaraton. Selline imelik asi – leia kaardilt kõik ettenähtud saunad, läbi need võimalikult kiiresti, lahenda mingi ülesanne jne. Ega kiirus ja saunamõnu ju kokku käi... Otepääl vist olevatki nii, et mida rohkem jõuad, seda uhkem. Piirduvatki lihtsalt korraks lavale maha istumisega ja edasi järgmisesse. Eelmine kord (paar aastat tagasi) olevat kellelgi olnud ka nn Tootsi saun – asus põlla peal, ei jõudnud soojaks kütta – tagumik olevat naks ja naks lavale kinni jäänud. Omanik kasutanud siis Haanja saunarallil kuuldut – aga kus see kirjas on, et saun 100 kraadi peab olema?

Olime seetõttu suhteliselt pessimistlikud taolise ürituse suhtes. Enda (era)saunasid seekord ei keegi Läänistes pakkunud. Ikkagi maakate värk, võib olla ajab suitsu sisse või interjöörid tumedavõitu – nõudlikemale, kaasaegse heleda, Aafrika tammest Abachi’st saunavoodriga harjunud inimestele ei pruugi suitsused toonid istuda. Aga lubasime küla poolt siiski õla alla panna – lausa kahe saunaga – üks mäe peal Lääniste külasaun, teine sadakond meetrit edasi all jõel ujuv “Leili”.

Ülesanne pidi ka saunalistele olema – enne lavale (sooja) ei saanud. Ukse kõrval on valge tahvel, seal kirjas 7 Eesti õllesorti, laual topsid kahe erineva õllega. Kuna eestlased on väljakujunenud ning rafineeritud maitsemeelega, siis pidid võistlejad pimekatsus need kaks marki ära tundma.... Vasakul 90-datel kuningriigist Svenssoni poolt eesti kaitsevõime tugevdamiseks annetatud üks paljudest välikateldest. Viimane täidab vahel tähtsate ülesannet kõrval ka vähmolulisi funktsioone. CIMIC - tsiviilne ja militaarne kooperatsioon - nii vist kutsutakse seda Kevadtormidel?
Tre Kronor. Tehtud Sveamaal. Aastal 1968. Tegelikult väga hea riist – roheline, robustne ning töökindel. Nagu kõik militaarsed asjad... 80 L suppi, või 40 L putru ja 40 L suppi. Või hoopis praepann. Hetkel täitmas sauna müürikatla funktsiooni - on ju külm ja veevärk saunas ei tööta.

“Leili” oli sadakondmeetrit edasi, mäe all ja ülesvoolu. Seal ei olnud sooja eesruumi ja lava lühike – vahepeal oli lausa järjekord tuule käes... 

Teletupsud. Kolm esimest. Tegelikult mehed Meeksist. Kaks tagumist on kohalikud...

Setod. Piusa tagant. Ain Raal – kunagine setude peaõllemeister (jääb varju) ja endine kuningriigi juht Ahto Raudoja. 

Üht-teist oli ka kohvrist välja võtta – lõõtspill, saunakostüüm, kingitus saunameestele... 

Saunameestele! Piirikaubanduse vili – teistpoolt Piusat. Tegelikult oli hea maitsega – kirjade järgi nisuõlu aga maitse oli mittetraditsiooniline. Ja hea!

Ise õmmeldud “Olge Lahked” jalas, väike lugu ja “fotografija na palmjat” ...

... ja edasi. Riideid vahepeal pole vaja selga panna – järgmine sann vaid 100m kaugusel. Aeg loeb! 

Kumu “rallist” oli levinud ka kaugemale.... Eesti Vabariik oli esindatud Lääniste sillal.
Asju tuleb teha kirega... Õlletest.
Vahepael läks liiklus nii tihedaks, et kitsal külavaheteele ei mahtunud masinad enam ära. Tagumine, punane auto liigub tegelikult täiskäigul tagurpidi suurele teele, hall Opel jälitab teda... 

Ega ma ometi tavaelus sellist hobusek...st ei joo? 

On kiire. On libe. Kaunis on vaadata inimkeha dünaamikas – jõulisus, elegants, rütm, koordinatsioon. Võistkonna nime enam ei mäleta, kuid isekeskis kutsusime neid meeskond “Konnad”..Need rohelised mehikesed olevat vist ka rallli võitnud.  

Ein Volk, ein Reich, ein Führer. Sakslased tulevad. Kuskilt (eesti) Võnnu tagant. Eine Fußballmannschaft Organiseeritud liikumine, teadlik tegevus. Üks väheseid võistkondi, kes ei kartnud ennast võtta Aadamakostüümi ja ei jooksnud seetõttu saunade vahel märgade (ja väga külmade!) riietega, võtsid piisavalt aega leilist mõnu tundmiseks jne... Plusspunktid organisatsioonikultuuri eest!

Šeikide riietus oli vastav, ka kaasas olev musta riietatud “õnneminister” kena. Autol rohkesti lehtkulda (veljed, spoilerid jne). Ka auto oli šeikide vääriline, kuigi tõesti, rehvides jäänaelu nappis...

Naised A. Le Coq’st. Väga hästi neil oma toodangu testiga ei läinud. Kuid olid väga-väga positiivsed! 

Õlletesti tulemused. Väga hästi ei läinud - tulemused olid heterogeensed. Täistabamuse sai vaid kaks meeskonda 17-st.
Pidu läbi! Saunamehed saavad ise lõõgastuda. Pea keskööni...

Esimene külmalaine. Jaanuar, 2016.

Tuli ära! -30 kraadi. Eesti Ilmateenistus teavitab linnas küll enamasti 5-6 kraadi madalamaid temperatuure kui siinkandis aga ju neil on kraadiklaasid kuskile katlamajade seintele kinnitet. Pildil toodud näit on reaalhariduse taustaga inimesele kohaselt mõõdetud mitmes eri punktis, mitme eri riistaga ja mitme sõltumatu vaatleja poolt... Temperatuur oli väga unisoonis ERR-st just järjejutuna loetava J. Smuuli “Jäise raamatu” peatükkidega.

Talvel on värvid, need tungivad esile valdavalt must-valge-halli üldfooni taustal. Olgu selleks siis kas oranž Omniva postkast, ookriga majafassaad, kollane talvepäike, sinine taevas ja maanteesilt jne. 

Tagantjärgi tarkusena – see esimene külmalaine vist viimaseks laineks 2016 esimeses otsas jäigi. Ei mäleta, et teist lainet oleks saabunud.


Nii palju näitas 8. jaanuari hommikul... Selle asjanduse peal on mõni aasta tagasi nähtud ka numbrit -36.
Järvselja ja Rasina poolt tulles I. Sinine ja must ja valge.

Järvselja ja Rasina poolt tulles II. Kümmekond aastat tagasi oli siin veel mets.

Järvselja ja Rasina poolt tulles III.

Lääniste “lipuväljak”. Tõsi, lipumasti veel ei ole. Sellel aastal ei jõudnud. Tuleb järgmisel.

Bussipeatus ei ole Maanteeameti ehitatud. Oma küla mehed ehitasid kaks aastat tagasi. Jüri tõi palgid, vennad Veidrad katusematerjali, teised kantmaterjali jne. Punsliõli ka.  Koos tehti. Terve päeva ja veel kunagi... Oli tore! Tegelikult ehitasime selle postimajaks – kastide pidid tulema stendi tagumisele küljele, ettepoole pidi jääma kuulutustahvel. Siis tuli Omniva – lasi plaksti - oranži postkasti posti külge (ei pannud eraldi jalale!). Hiljem lajatas kirjakastid keset kuulutusstendi. OK! Olgu! Ega kuulutuste jaoks nii palju ruumi polegi vaja. Originaalseid teadaandeid on siinkandis vähevõitu. Enamasti ripuvad permanentselt sellised traditsioonilised: “Viime ära teie vanaraua”, “Härrasmees ostab ikka metsi ja maid”, “Ostame kukeseeni”. Jätkub pinnast...

Vana koolimaja. Külasaun. Trepp jõeni.
Jõgi läks jääkaane alla alles jaanuari esimesel nädalal, seni oli vool keskelt lahti. Vesi oli pikka aega suhteliselt soe. Aga nagu näha - väiksemaid loomakesi kindlasti kannab.  



Ahja jõgi. Ülesvoolu, kuskil edasi asub Ahja ja Kiidjärve.

See tee viib matsavahel paralleelselt jõega ca 10 km paikneva Kadaja sillani ja seal oleva vana ja imposantse Ahja vallamajani. Viimane oli hiljem haigla, kus lõpetas oma maise matka 1976 aastal Vabariigi Valitsuse moodustaja septembris 1944 Otto Tief. 



Sinna kaugusse, teetammi juurde, peaks tulema sadam. Kinnisvaraarendus. Igavene vägev ehitis eskiisi järgi. Puha kaarsild, hulga kandilisi suuri hooneid (loodetvasti mitte laineplekist) jne. Tuleb juba ca 10 aastat - võimalik, et pangad ei ole optimistlikud raha külvama.... Kunagi tehti ilmselt Tartumaa suurim jõel asuv paadisild valmis (hetkel jää ja lume all ) - paadipoide järgi kohti ca 40 paadile, kuid paate siin siiski suurt ei ole seisnud. Kaks aastat tagasi lõigati võsa, võeti krundil olnud mõned kõrgemad männikesed maha - ja sinna kogu see asi jäi. Veider värk! Paha asi on ka see, et selle sadama "suue" vastuvoolu - vool kannab suudmeosa muda täis. Madalama vee korral ongi nii, et need julged, kes siit merele lähevad, lamavad paadininas ja aitavad paati üle mudavalli. Üks grillmaja ehitati ka - see paistab siit eespoolt. Kõik see puha Euro värk!
Üks maja. Ilus kollane.
Veel üks maja. Hoopis teises stiilis. Ehitatud maailmasõja paiku, kohaliku kooli juhatajale. Aga sõda tuli peale. Sees jääklaasist kahepoolsed uksed. Nagu Tähtveres või Nõmmel. On külm, väga külm - suitsusambad juba hommikust küla kohal on hetkel väga tavalised.