 |
|
Need ajad on pöördumatult möödas, kus
Kukerpillid, Vaste-Kuuste ööbik Toomas Anni ja teised kultuurikandjad Lääniste linnamäe ja selle ümbruse
maanteed inimestest ja autodest umbe jooksutasid. Ajad on teised, inimesed on
teised... Ja tegijad väsivad –> kogu
ilmale korraldamisest kui ka koristamisest.
Aga mändide ja kaskede alla varjuv piduplats
lookleva jõe kohal on ikka alles. Mõtlesimegi, et teeme siis “oma peo”. Oma rahvale,
ainult oma Lääniste küla inimestele. Bändi ei ole vaja, karjuvkollast kummibatuuti ei ole vaja, autolavkat šaslõlkitaolise tootega ka mitte. PP poolt paar aastat kohale organiseeritud Võnnu vabatahtlike
pritsiautot, “Kemmerling” rohelisi putkasid ja ESS turvamehi ka ei tule.
Tuleb tuli, tuleb muusika, tuleb tants,
tuleb söök – tuleb selline kohalik pidu kohalikule külale, kohalikule kogukonnale. Nagu vanasti, siis kui rohkem kui kümme aastat tagasi alustasime.
|
 |
Lõke on Läänistele kohane, kohalikust materjalist. Et
oleks näha – nii Virust kui ka Võrust ning lähemaltki.  |
 |
|
Asja juurde käib söök – igaüks võttis midagi kaasa ja
laud oli lookas (tõsi küll, need lauapalgid looka ei vaju).
|
 |
| Samuti kiik... |
 |
|
... ning sasku koos kesvamärjukesega.
|
 |
Mõned aastad tagsi laulisd Kukerpillid sellelt lavalt, et mehed jooksid habe orris tantsupõrandale tormi...Tantsupõrandale just tormi ei joostud kuid seda rohkem ruumi jätkus seal sujuvalt liikuvatele huvilistele.
|
 |
|
Ei olnud meie ainukesed oma peo pidajad. Järgmine pidu järgmises jõekäärus ja kaugemas jõelookes kumab kolmaski.
|
 |
Lõppu jäi vaid varjude mäng.
|
